1. Kaardista lugu, s.t võta filmi sisu kokku 10 lausega, pane kirja 10 tähtsat sündmust: millega film algas, mis juhtus keskel, kuidas film lõppes. Paksus kirjas märgi ära loo kulminatsioon (loo kõrgpunkt, haripunkt; oluline sündmus filmi lõpupoole, mis on pöördelise tähtsusega, millest saab alguse lõpplahendus).

2. Koosta filmi kohta 5 küsimust, millele filmi vaatamata vastata ei saaks.
1) Mis oli Meggie vanatädi nimi?
2) Kuidas lõppes film?
3) Kelle nimi oli Gwin?
4) Kes oli Dustfinger?
5) Mis raamatust tuli Meggie ema?

3. Milliseid raamatuid mainiti filmis?
Mainiti: "Tindisüda", "Punamütsike", "Hans ja Grete".
4. Kas sina tahaksid võimet raamatutegelasi ellu äratada? Põhjenda oma arvamust.
Ma ei tahaks sellist võimet, sest siis tahaksid kõik, et ma loeks neile midagi sealt välja.
5. Millise raamatutegelase ärataksid sina ellu? Miks just tema? Mida temaga ette võtaksid?
Ma ei tahaks kedagi välja kutsuda, sest siis peab talle kombeid õpetama ja see on tüütu. Ja koguaeg peaks ta minu kannul käima, ükskõik kuhu ma ka ei läheks.
6. Kuidas suhtud sina lugemisse? Põhjenda oma arvamust.
Mulle meeldib vahel lugeda, kuid ma ei armasta seda. Mulle meelib lugeda ainult huvitavaid raamatuid, sest ,mingid armastusromaanid ja mingid ajaloo raamatud on nõmedad.
7. Kas sulle meeldis see film? Miks? Põhjenda oma arvamust.
Mulle meeldis see film, sest see oli huvitav, natuke oli ka kurb, kui Meggie ema jäi Capicorni linna.
8. Millised filmid sulle meeldivad. Soovita kolme filmi (pane kirja nende pealkirjad). Miks soovitad just neid filme?
Mulle meeldivad märuli-, action-, komöödiafilmid.
"Kickass" siin filmis on koguaeg mingi teatud tegevus ehk siis pm siin koguaeg kakeldakse peaaegu.

1. Seleta mõisteid. Vajadusel kasuta elektroonilist ÕS-i http://www.eki.ee/dict/qs2006/

draama - tõsise sisuga näidend
näidend - Laste+, lühi+, värss+näidend. Näidend+film
dialoog - kahekõne
remark - märkus
vaatus - ette+, järele+, läbi+, üle+vaatus

2. Kirjuta, milline oli Sinu viimane teatrietendus. Kirjuta u viie lausega, mis näidendist eriti meelde jäi, mille poolest näidend meeldis või ei meeldinud. Kontrolli õigekirja!
Ma käisin vaatamas HSMi. Meelde jäi mulle see, et Troy(Ott Lepland) ei teinud kükke ilusti:). Mulle meeldis see näidend sellepärast, et see oli kohati naljakas. Meelde jäi ka see, kuidas Sharpey(Getter Jaani) karjus. See näidend oli kahes vaatuses.
3. Täida ülesanne a või b. Kasutades internetti, uuri välja, milliseid

a) etendusi ja millistes teatrites on lavastanud Mati Unt, Neeme Kuningas, Eduard Toman, Eino Baskin, Ivo Eensalu, Hendrik Toompere jun;

b) filme on loonud
Sulev Nõmmik "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979). ,
Arvo Kruusement„Karge meri” (1981)
„Võsakurat” (1976)
„Indrek” (1975),
Hardi Volmer"Pehmed ja karvased" (2003–...),"Tulivesi" (1994),"Kevadine kärbes" (1986),
Tim Burton"Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja" (Sweeney Todd: The Damon Barber of Fleet Street; 2007), "Tron" (tunnustamata; 1982),"Batman igaveseks" (Batman Forever; 1995),
Steven Spielberg 1985 "Tagasi tulevikku" (Back to the Future), 2005 "Memoirs of a Geisha", 1975 "Lõuad" (Jaws)
Alfred Hitchcock. 1954 "Dial M for Murder") "Täiuslik mõrv", 1945 "Spellbound" "Nõiutud", 1931 "The Skin Game" "Naha mäng"
4. Leia ÕS-ist (http://www.eki.ee/dict/), mida tähendavad sõnad "mahorka", "külimit", "rehnut" ja "kuliss". Moodusta iga sõnaga lause, nii et tekiks loogiline tekst.
Mees ootas kulissi kõrval oma osa. Ta tõmbas mahorkat, käes oli ta veel külimit. Kui ta hakkas minema anti talle kaasa rehnut, et ta loeks sellelt maha, mis seal kirjas on.

Ülesanne 29

Jaanus Vaiksoo on sündis 5. jaanuaril 1967 Paides. Ta on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik. Ta on töötanud emakeele ja kirjanduse õpetajana Rocca al Mare koolis. Aastal 2008 töötab ta eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis. Alates 2000. aastast, mil ilmus Vaiksoo esimene lasteraamat "Neli hommikut ja üks õhtu", on ta avaldanud lastele hulga jutu- ja luuleraamatuid ning kuulub tänapäeva eesti olulisemate ja populaarsemate lastekirjanike hulka.

Ülesanne 29

Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. Ta on eesti kirjanik.
Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.
Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.
Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige

Ülesanne 29

SILVIA TRUU KOHTA EI LEIDNUD INFOT

Ülesanne 29

Tiia Toomet on sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik.
Ta lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal.
Ta on ka Tartu mänguasjamuuseumi rajaja ja oli selle juhataja.

Ülesanne 29

Jaan Kross sündis Tallinnas 19.veebruaril 1920. aastal. Ta sai parima võimaliku hariduse iseseisvas Eesti Vabariigis, lõpetades Westholmi Gümnaasiumi ja astudes Tartu Ülikooli õigusteaduskonda.

Ülesanne 29

Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. Ta on eesti kirjanik.
Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis.
Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal.
Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Selle laulu sõnad kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must.

Ülesanne 29

Jaan Rannap on sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas. Ta on Eesti lastekirjanik. Ta vend on Heino Rannap. Ta kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ja kooliolusid kajastavaid jutustusi.

Ülesanne29

Aino Pervik õppis Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis.
Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana.
Aino Perviku abikaasa oli Eno Raud. Nende lapsed: Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud.

Ülesanne 29

Jüri Parijõgi oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.
Õppis Kunda vallakoolis, Rakvere linnakoolis ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Töötas 1910.aastast õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakolis. Ta oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus.

Ülesanne 29

Friedrich Reinhold Kreutzwald kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas. Ta õppis Rakvere köster Gööki algkoolis, kreiskoolis ja Tallinna kreiskoolis. Ta töötas koduõpetajana, linnaarstina hiljem kirjutajana.
Vanemad: Isa- Juhan Reinholdson (Kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees), ema mõisateenija Ann.
Ta abiellus 18. augustil 1833 Marie Elisabeth Saedleriga.
Lapsed: tütred - Adelheid Anette Blumberg, Marie Ottilie ja poeg Friedrich Alexis Kreutzwald.

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Leia tekstist, millised võimed on antud tormile ja puudele.
Torm rajutseb, piitsutrab, sööstab, laastab, väsib, põlvitab, lahkub, kaevab, peksab, vaevab.
Puud oigavad.